Notisia

Husi To'os Ba Mudansa: Bainhira Alumni EPA Fila Ba Komunidade Hodi Haburas Agrikultura Orgániku

Husi To'os Ba Mudansa: Bainhira Alumni EPA Fila Ba Komunidade Hodi Haburas Agrikultura Orgániku

Iha dader ida iha Urahou, Maubisse, lian kona ba mudansa klimátika la rona de'it iha konferénsia ka relatóriu sira. Lian ne'e moris iha rai nia leten, iha liman agrikultór sira, no iha joven sira ne'ebé fila ba sira-nia komunidade ho objetivu ida de'it: haburas fila-fali agrikultura ne'ebé respeita natureza no garante futuru ba jerasaun tuir mai.

Loron 10 no 11 Jullu 2026, Urahou transforma sai fatin aprendizajen no inspirasaun. Alumni nain tolu husi Eskola Populár Agroekolojia (EPA) Zona Maubisse, hamutuk ho Membru Dirijente Komite Haut-Sanan, APY-TL no Kdadalak Sulimutuk Institute (KSI), organiza treinamentu agrikultura orgániku ho tema "Nabelun ho Natureza".

Inisiativa ida ne'e hatudu katak investimentu ba edukasaun popular la remata bainhira ema ida remata treinamentu. Koñesimentu ne'ebé hetan fila ba komunidade, sai forsa atu organiza povu no hamoris lideransa foun iha nivel baze.

Treinamentu ne'e la'ós de'it kona ba maneira halo kompostu ka prepara adubu orgániku. Ne'e mos konvida partisipante sira atu haree fali relasaun entre ema, rai no natureza. Iha tempu ne'ebé agrikultór barak depende ba adubu kimiku, pestisida no fini hibridu, treinamentu ida ne'e fó alternativa ne'ebé bazeia ba matenek lokal, autonomia no sustentabilidade.

Sesaun sira fasilita direta husi membru dirijente APY-TL, Gernisio "Achon" no Rozantino Amaral, ho metodolojia 70 porsentu prátika no 30 porsentu teoria. Partisipante sira aprende liu husi halo rasik. Sira prepara kompostu, halo Mikroorganizmu Lokál (MOL), mistura pestisida natural, produz adubu orgániku, kria koker (seedballs), halo kanteiru permakultura no aprende teknika konservasaun rai hanesan terasu banku no gludang.

Atmosfera aprendizajen ne'e atrai partisipasaun liu husi ne'ebé planeadu. Husi meta ema 30, treinamentu konsege halibur agrikultór 33, kompostu husi 15 feto no 18 mane, ne'ebé mai husi suku Maubisse, Manetu, Edi no Horaiquic, no reprezenta grupu baze sia.

Partisipasaun feto ne'ebé aas hatudu katak feto rural sira la de'it sai coluna prinsipal ba seguransa ai-han iha uma laran, maibé mos sai lider ba transformasaun agrikultura sustentável iha komunidade.

Rezultadu boot liu husi treinamentu ida ne'e mak mudansa hanoin. Agrikultór sira komesa husik pratika sunu rai no komprende katak rai moris tanba iha mikroorganizmu sira ne'ebé tenke proteje. Sira aprende reutiliza fini plastiku ba viveiru, uza material lokal hodi hamenus gastu produsaun no halo jestaun rai ho maneira ne'ebé sustentável.

Membru ida husi Baze Zona Klaran, Maubisse, fahe ninia esperiénsia:

"Durante ne'e, bainhira ami halo viveiru ba modo sira ami sempre kari deit no modo oan moris mai barak liu kantadeiru. Agora ami aprende reutiliza fini plastiku ida to'o dala rua ka tolu. Ida ne'e ajuda ami hamenus gastu no valoriza material lokal."

Testemuñu seluk husi membru Komite Baze Raimera, Edi, mos hatudu mudansa ne'ebé mosu:

"Antes ami sempre sunu rai molok kuda. Agora ami komprende katak sunu rai estraga mikrobiu sira ne'ebé halo rai fértil. Ami sei husik pratika ida ne'e."

Iha remata treinamentu, kada grupu baze la fila liman mamuk. Sira lori planu asaun ba komunidade rasik. Planu hirak ne'e inklui halo kompostu, MOL, pestisida natural, konservasaun rai, jestaun bee, kanteiru permakultura no konservasaun fini lokal. Iha treinamentu ne'e mos distribui liu husi 20 variedade fini lokal hodi hametin soberania ai-han no diversidade ai-horis.

Ba KSI no parseiru sira, treinamentu ida ne'e mak pontu hahú, la'ós pontu remata. Iha fulan sira tuir mai, Alumni EPA sei kontinua vizita baze sira atu akompaña implementasaun, organiza treinamentu refresher, estabelese Banku Fini Lokal iha Komite Haut-Sanan, promove Sistema Garantia Partisipativu (PGS), fasilita fórum troka produtu no loke dalan ba merkadu ba produtu orgániku.

Liu husi prosesu ida ne'e, esperansa boot ida mos sei haburas. Esperansa atu hametin rede agrikultór sira no kontribui ba harii Uniaun Agrikultór iha Munisípiu Ainaro.

"Nabelun ho Natureza" la'ós de'it naran treinamentu ida. Ne'e sai mensajen ida ba komunidade katak futuru agrikultura Timor-Leste sei forte liu bainhira koñesimentu lokal, solidariedade no juventude hamutuk hodi proteje rai, haburas moris no garante soberania ai-han ba jerasaun agora no jerasaun tuir mai.

Related Articles