Notisia

Estudu Vizita ba Komunidade Lakoat Kujawas: Aprende Edukasaun Popular no Prosesamentu Ai-han Lokal

Iha Timor-Leste, agrikultura la’ós de’it atividade ekonomia — nia mos sai hanesan dalan moris ba maioria populasaun. Tuir dadus sensus agrikultura 2019, besik 80% populasaun depende ba agrikultura atu sustenta moris loron-loron, enkuantu 20% de’it mak iha setor formal. Dadus ida-ne’e hatudu katak agrikultura sei sai hanesan koluna prinsipal ba seguransa ai-han no ekonomia família iha nasaun ida-ne’e.

Maibé, realidade iha kampu la fasil. Agrikultór sira enfrenta dezafiu oin-oin: rai limitadu, bee menus iha tempu bailoron, mudansa klimatika ne’ebé la previsível, no produtividade ne’ebé seidauk to’o nivel di’ak. Problema sosial hanesan malnutrisaun, rendimentu ki’ik no falta oportunidade servisu mos kontinua afeta komunidade rural sira.

Mudansa klimatika no krize ekolojia global aumenta tan presão ba agrikultór sira. Udan la tuir tempu, temperatura aumenta, no biodiversidade natural lakon sai ameasa real ba produsaun ai-han. Situasaun ida-ne’e lori konsekuénsia boot ba seguransa ai-han no aumenta risku hamlaha iha komunidade.

Tanba ne’e, presiza tebes atu buka alternativa ne’ebé sustentavel. Sistema agrikultura integradu no agroekolojia sai hanesan resposta importante la’ós de’it atu aumenta produsaun, maibé mos atu proteje rai, bee no biodiversidade. Iha tempu hanesan, sistema ida-ne’e bele diversifika ai-han no melhora nutrisaun ba família sira.

Iha sorin seluk, Timor-Leste iha riqueza boot iha produtu lokal ne’ebé valor nutrisaun aas. Maibé, realidade hatudu katak produtu sira-ne’e seidauk valorizadu ho di’ak. Iha balu komunidade, ai-han lokal konsidera hanesan ai-han ba animal, enkuantu konsumu produtu importasaun ne’ebé kontamina ho kimika aumenta bebeik.

Hodi responde ba situasaun ida-ne’e, inovasaun no kreatividade sai chave. Produtu lokal presiza transforma sai ai-han modernu, saudável no nutritivu, atu komunidade bele moris ho autonomia no la depende liu husi merkadu importasaun.

Hahu Husi Aprendizajen: Estudu Vizita ba Lakoat Kujawas

Iha loron 2 Fevereiru 2026, ekipa hamutuk ema na’in 13 husi organizasaun APLA no KSI halo estudu vizita ba komunidade Lakoat Kujawas, iha Soe, Nusa Tenggara Timur (NTT), Indonézia.

Ekipa ida-ne’e kompostu husi membru APLA, Kdadalak Sulimutuk Institute, Uniaun Agrikultór Covalima, alumni Eskola Agroekolojia Betano no IEFS, no partisipante husi Japãu no Atambua. Diversidade ida-ne’e lori perspetiva barak hodi aprende no partilha esperiénsia.

Objetivu prinsipal husi vizita ne’e mak atu aprende diretamente husi komunidade Lakoat Kujawas kona-ba sira-nia modelo edukasaun popular no desenvolvimentu komunidade ne’ebé inovadór.

Komunidade Ne’ebé Moris ho Kultura no Inovasaun

Lakoat Kujawas koñesidu ho inisiativa kreativu no enraizadu iha koñesimentu lokal. Sira desenvolve programa hanesan:

  • Eskola Kultura
  • Biblioteka Sidadania
  • Experimentu ai-han lokal
  • Residénsia arte
  • Unidade empreza sosial
  • Peskiza kona-ba ai-han tradisionál

Inisiativa sira-ne’e la’ós de’it promove edukasaun, maibé mos reforsa identidade kultura no ekonomia komunidade.

Durante vizita, partisipante sira mós fahe sira-nia esperiénsia husi Timor-Leste liu-liu kona-ba advokasia reforma agrária, formasaun agrikultura sustentável no kriasaun Eskola Popular ba jovem kamponeza sira.

Aprende Husi Prátika Direta

Atividade vizita la’ós de’it teória. Ekipa sira diretamente envolve iha atividade komunidade, hanesan:

  • Vizita ba Biblioteka Sidadania, fatin importante ba literasia no diskusaun kritika
  • Haree konservasaun fini no experimentu ai-han lokal
  • Partisipa iha sesaun fahe koñesimentu kona-ba edukasaun popular, kultura no luta feto nian.

Momentu ida ne’ebé forte mak vizita ba fatuk Na-usus, ne’ebé iha istória importante kona-ba luta feto sira atu proteje riku-soin komunidade. Istória ida-ne’e esplika ho profundidade husi Mama Laodya, ne’ebé inspira partisipante sira atu reflete kona-ba papel feto iha lideransa no rezisténsia.

Vizita taka ho atividade bazár komunidade, ne’ebé fó oportunidade atu hatene diretamente produtu lokal no sistema ekonomia solidariedade ne’ebé sira implementa.

Refleksaun no Aprendizajen Importante

Husi observasaun direta, diskusaun no dokumentasaun, ekipa estudu vizita hetan kompriensaun kle’an kona-ba forsa edukasaun popular. Metodu partisipativu ne’ebé komunidade uza hatudu katak:

  • Edukasaun bele sai ferramenta libertasaun
  • Koñesimentu lokal presiza valorizadu
  • Komunidade bele lidera sira-nia rasik desenvolvimentu

Experiénsia ne’e mos reafirma katak agroekolojia no edukasaun popular bele hamutuk kria mudansa sustentável iha nivel baze.

Dalan ba Oin: Rekomendasaun

Iha finál, ekipa rekomenda atu: Kontinua kolaborasaun ho komunidade, Prezerva valor no prinsipiu ne’ebé aprende no Reforsa apoiu ba inisiativa iha nivel baze.

Rekomenda mos ba APLA no KSI atu kontinua fó apoiu ba Eskola Agroekolojia IEFS no EPAB, atu implementa ideia no inovasaun ne’ebé inspira husi estudu vizita ida-ne’e.

Estudu vizita ida-ne’e la’ós de’it viajen aprendizajen maibé sai hanesan ponte ida ne’ebé liga esperiénsia, kultura no futuru sustentável ba komunidade sira iha rejiaun.

 

Related Articles