Notisia

KSI ho Parseiro ba Programa HAMRIIK Hala’o Joint Monitoring iha Baze

KSI ho Parseiro ba Programa HAMRIIK Hala’o Joint Monitoring iha Baze

KDADALAK: Programa Hametin Rezilensia Inkluizaun Iha Komunidade (HAMRIIK), nu’udar inisiativa importante ne’ebé kontribui direta hodi haforsa komunidade ne’ebé inkluzivu, partisipativu, promove igualdade no justisa sosiál. Programa ne’e fokús ba empoderamentu komunidade, inklui feto, juventude no ema ho defisensia atu bele envolve ativamente iha prosesu dezenvolvimentu lokal.

Fundus ba programa ne’e apoiu husi Oxfam Timor Leste, liu husi programa ida ne’ebé hanaran Climate Finance for Community Resilience, ho hanoin atu fortalese rezilénsia komunidade no adaptasaun ba mudansa klimatika. Area implementasaun programa HAMRIIK iha munisipiu Liquiça, ne’ebé responsabiliza husi organizasaun Kdadalak Sulimutuk Institute (KSI) kompostu husi aldeia lima (5) iha suku Maubaralisa mak hanesan, Lisa Laran, Baiquinlau, Vatugili, Darulema no Nunulete. Nune’e mós, aleia lima (5) iha suku Gugleur mak hanesan, Palistla, Kaicasa, Raenaba, Lisa Lara no Erito.

Atividade hirak ne’ebé implementa ona iha area tarjetu KSI nian mak hanesan, kria terasu (to’os foho lolon) hodi utiliza ba atividade ortikultura, konservasaun no kanalizasaun bee, formasaun produs adubu organiku, estabelese grupu ROMANSA no formasaun GALS. 

Atu sukat rejultadu husi atividade hirak ne’ebé implementa ona, Kdadalak Sulimutuk Institute hamutuk ho parseiro implementador sira hanesan PERMATIL, AFFOS, BIFANO, MANEO, RHTO no OXFAM hala’o atividade Joint Monitoring durante loron ida iha aldeia Lisa Lara. Aliende organizasaun parseiro sira marka prezensa mós Sekertariu Prezidente Autoridade Munisipiu Liquiça, Prezidente Autoridade Protesaun Sivil (APC) Liquiça, reprezentante Administrador Postu Administrativu Maubara, xefi suku Maubaralisa, xefi suku Gugleur, xefi aldeia lima (5) husi suku Maubalisa, xefi aldeia Erito husi suku Gugleur, membru grupu ortikultura “Ses La Biban”, inklui komunidade no lia na’in husi aldeia Lisa Lara.

Objetivu husi atividade Joint Monitoring atu avalia implementasaun atividade ba programa HAMRIIK iha nivel komunidade, liu husi prosesu partisipativu ho envólvimentu komunidade, autoridade lokal no parseiro implementador sira hodi identifika progresu, dezafiu no oportunidade, nune’e bele fó input relevantes hodi hadia di’ak liu tan implementasaun atividade sira iha futuru.

Aliende ne’e atu avalia progresu servisu sira ne’ebé implementa iha komunidade ho baze ba plano no indikador projetu, rona perspetiva no feedback husi komunidade, feto, juventude no lider lokal kona-ba impaktu husi atividade ne’ebé implementa, nune’e mós haforsa mekanismu transparénsia no responsabilizasaun ba servisu dezenvolvimentu iha nivel lokal.

Iha atividade joint monitoring, partisipante hamutuk ho autoridade lokal, autoridade komunitariu, komunidade no membru grupu “Ses La Biban” hala’o vizita ba to’os rua (2) ne’ebé durante ne’e utiliza ba atividade ortikultura. 

Tuir dadus ne’ebé media KDADALAK rekolla iha terenu, entre to’os rua ne’e, iha to’os ida ho medida kuaze 50x50 metru kuadradu ne’ebé agora dadaun uza hodi kuda modo mutin, modo metan, alfase, kankun, tomate no salsa. Nune’e mós, to’os ida seluk ho medida kuaze 50x75 metru kuadradu uza ba kuda aimanas, brijela, baria no tomate. 

Durante vizita no halo observasaun direita iha terenu, partisipante sira konsege halibur informasaun no deskobre buat barak, depois fila ba fatin konsentrasaun hodi kontinua halo diskusaun no troka ideas, nune’e bele fó solusaun ba dezafiu hirak ne’ebé membru sira enfrenta.

Sekretariu PAM Liquiça, Zito A. do O. da Costa iha ninia intervensaun hateten, nu’udar parseiro governu Organizasaun Naun Govermentais (ONG) sira, tantu lokal, nasional no internasional nia kontribuisaun importante tebes ba dezenvolvimentu setor agrikultura, liu-liu iha area ortikultura nian. 

Husu ba membru grupu sira atu aproveita oportunidade hirak ne’e ho di’ak, nune’e kontinua halo produsaun hodi bele hadia rendimentu ekonomia familia.

 “Prezensa parseiru sira atu ajuda governu hodi dezenvolve setor agrikultura liu husi servisu hamutuk komunidade sira hodi fornese ajuda tekniku, formasaun, fini no apoiu material ba komunidade sira. Apoiu ne'e hatudu engajamentu forte ONG sira atu sustenta rezisténsia alimentar, promove moris di’ak ba komunidade no hametin rezilensia komunidade rural hodi halo adaptasaun ba mudansa klimatika. 

Agradese tanba ajuda hirak ne’e fó duni impaktu positivu ba komunidade sira, liu-liu ba membru grupu “Ses La Biban” iha aldeia Lisa Lara, tanba rejultadu produsaun aumenta no membru grupu sira hetan ona rendimentu liu husi fa’an sira nia produtu. 

Iha sorin seluk, Diretora KSI, Marcela Soares iha ninia intervensaun hateten, atividade joint monitoring ne’eb’e involve organizasaun parseiro ba programa HAMRIIK, nu’udar meus atu avalia progresu implementasaun programa iha nivel komunidade, nune’e bele halibur informasaun direita no realistiku kona-ba impaktu ka mudansa husi atividade hirak ne’ebé implementa ona. 

Aliende ne’e, identifika dezafiu sira ne’ebé membru grupu sira hasoru no kria diskusaun hamutuk oinsá hodi solusiona dezafiu hirak ne’e. Nune’e mós, bele fortalese relasaun no komunikasaun ne’ebé di’ak entre komunidade lokal no autoridade komunitariu sira atu kontinua hametin koperasaun servisu iha baze, hodi nune’e bele garante moris di’ak ba komunidade rural. 

Total partisipante ne’ebé hola parte iha atividade joint monitoring ne’e hamutuk ema na’in 71, ne’ebé kompostu husi feto ema na’in 21 no mane na’in 50. (**)

Related Articles