Notisia

Ho Programa HAMRIIK, Juvinal Susesu Pratika Agrikultura Integradu

KDADALAK: Hafoin partisipa iha programa HAMRIIK, Juvinal da Silva nu’udar membru ida husi benefisariu na’in 25 iha aldeia Palistla, suku Gugleur, postu administrativu Maubara, munisipiu Liquiça, ne’ebé susesu implementa agrikultura integradu liu husi kintal uma hun.

Tuir kontestu Timor-Leste nian, pratika agrikultura integradu importante tebes ba komunidade rural, tanba bele kontribui ba hasa’e rendimentu familia, aumenta produsaun, redus kustu produsaun, garante sustentabilidade produsaun, hametin soberania aihan no redus risku ba estragus ambiente.

Inisiu implementa programa HAMRIIK iha aldeia Palistla, Juvinal da Silva hamutuk ho membru sira seluk hala’o pratika kria terasu (to’os foho lolon). Objetivu ne’e, atu estabelese to’os ezemplar hodi utiliza ba atividade hortikultura. 

Aprende husi prosesu ne’e, Juvinal konsege utiliza ninia kintal uma hun hodi introdus agrikultura integradu, liu husi produs aihan no aihoris ho variadade. Dadaun ne’e Juvinal kria ona terasu hamutuk 11, ne’ebé kompostu husi terasu ho medida bo’ot hamutuk 7 no ki’ik 4.

Terasu hirak ne’e, agora dadaun utiliza hela ba atividade ortikutura nian, liu husi kuda modo metan, kanku, tomate, alfase, paksoi, inklui ai-manas (bibit hela). Aliende ne’e, nia mós kuda aihoris sira seluk mak hanesan, has, derok masin, vanili, bauhnaga, gaharu no aihoris seluk tan ne’ebé iha valor ekonomiku.

“Ha’u aprende pratika ke’e terasu hamutuk ho membru grupu sira iha momentu ekipa Kdadalak Sulimutuk Institute (KSI) mai fasilita. Ha’u sente modelu terasu ne’ebé KSI fasilita ne’e fasil liu kompara uluk ami aprende iha SAPIP nian,” informa Juvinal da Silva.

Maske la esplika detallu kona ba rendimentu husi fa’an produtu hirak ne’e, maibé Juvinal rekoñese katak pratika agrikultura integeradu iha kintal uma hun fó duni rejultadu produsaun ne’ebé di’ak no bele aumenta rendimentu familia.

“Pratika atividade agrikultura kintal uma hun ajuda tebes ami, tanba produsaun hetan rejultadu di’ak no bele lori ba fa’an iha merkadu hodi hetan osan. Osan ne’e balun ami rai no balun uza hodi responde nesesidade familia,” Juvinal haktuir.

Susesu seluk ne’ebé Juvinal atinje mak hanesan, agora dadaun produs rasik adubu organiku iha kintal uma hun, depois distribui fali ba benefisariu sira seluk ne’ebé hala’o atividade ortikultura.

“Ha’u hahú produs rasik adubu organiku iha momentu KSI mai fasilita formasaun ba benefisariu sira iha aldeia Palistla. Ida ne’e hanesan esperensia foun no ha’u sente kontenti tebes bele aprende iha ne’e.”

Hakarak fó hanoin ba ita hotu katak importante tenke pratika agrikultura integradu iha kintal uma hun tanba sistema ne’e bele aumenta produsaun, aumenta rendimentu familia, proteje meiu-ambiente, aumenta seguransa alimentar no bele garante futura di’ak ba komunidade rural sra. (**)

 

Related Articles