KDADALAK: Bee moos nu’udar direitu báziku ida ne’ebé importante tebes ba ema nia moris, saúde, edukasaun, ekonomia no agrikultura. Maske nune’e, iha Timor-Leste, komunidade barak iha área rural enfrenta hela problema bee moos, tanba impaktu husi infrastrutura ne'ebé limitadu no mudansa klimatika ne’ebé halo bee matan sira maran.
Situasaun ne’e akontese mós ba komunidade uma kain 16 iha aldeia Lisa-Lara, suku Gugleur, postu administrativu Maubara, munisipiu Liquiça, tanba desde tempu kolonial Portuguesa, Indonesia to’o Timor-Leste ukun an komunidade iha area refere susar tebes asesu ba bee moos.
Responde ba problema ne’e, iha loron 8-11 Jullu 2025, organizasaun Kdadalak Sulimutuk Institute (KSI) hamutuk ho komunidade Lisa-Lara hala’o atividade konservasaun bee liu husi kee debu, kria travasaun, kuda ai-oan no kanalizasaun bee moos husi bee matan Kaviso Vei ba komunidade sira nia hela fatin.
Atividade ne’e realiza tanba kooperasaun servisu entre KSI ho parsero Oxfam Timor-Leste liu husi programa Hametin Rezilensia Inkluzaun Iha Komunidade (HAMRIIK), ne’ebé foku ba susténtabilidade no dezenvolvimentu komunidade lokal, liu-liu iha área agrikultura, ekonomia lokal, igualdade jéneru no hametin reziliénsia komunidade rural.
Atividade hirak ne’e parte husi programa konservasaun rekursu naturál ne’ebé fó prioridade ba bee no rai, tanba konsidera bee no rai nu’udar rekursu vital ne’ebé hatudu impaktu real ba ema nia moris.
“Tinan barak nia laran ami tenke la’o kuaze meu kilometru hodi kuru bee moos. Iha tempu bailoron komunidade sira susar tebes atu asesu ba bee moos, tanba debitu (volume) bee iha area bee matan Kaviso Vei hahú menus no la sufisiente hodi responde komunidade sira nia nesesidade loro-loron,” dehan Xefi aldeia Lisa-Lara, Marciano Santana.
Maibé, ho KSI nia tulun agora dadaun komunidade uma kain 16 iha aldeia Lisa-Lara bele asesu ona ba bee moos, no rejultadu hatudu mudansa positivu tanba konsege instala bee moos besik ba komunidade sira, nune’e labarik no inan feto sira la presiza la’o dook ona hodi kuru bee.
Diretora KSI, Marcela Soares hateten, objetivu prinspipal programa HAMRIIK atu hametin reziliénsia komunidade nian hasoru mudansa klimátika no dezenvolvimentu desigual. Programa ne’e fókus ba dezenvolvimentu agrikultura sustentável, Jestaun rekursu natural, garante seguransa alimentar no hasa’e rendimentu ekonomia familiar, inklui empoderamentu feto no joven sira.
Solusaun ida-ne'e la termina de’it iha instalasaun bee, maibé presiza kontinua halo konsientizasaun ne’ebé envolve komunidade atu garantia katak be’e moos sei sai parte integrál husi moris loro-loron nian.
“Ami-nia esperansa mak komunidade iha area rural bele asesu bee moos hodi hadia kualidade moris, garante produtividade agrikola no igualidade sosial, tanba investimentu ba bee moos mak baze importante ba dezenvolvimentu iha área rural,” deklara Marcela Soares.
Area tarjetu no total benefisariu ba Programa HAMRIIK;
Kdadalak Sulimutuk Institute (KSI) ninia area implementasaun ba programa HAMRIIK kobre aldeia sanulu (10), ne’ebé kompostu husi aldeia lima (5) iha suku Maubaralisa no aldeia lima (5) iha suku Gugleur, postu administrativu Maubara, munispiu Liquiça.
Total benefisariu ne’ebé partisipa direita iha programa ne’e hamutuk ema na’in 250, ne’ebé kompostu husi suku Maubaralia benefisariu hamutuk ema na’in 125, suku Gugleur ema na’in 125 no kada aldeia iha ema na’in 25, ne’ebé envolve feto, mane, joven no ema ho defisiensia.
Atividade ne’ebé implementa ona;
Hahú inisiu to’o ohin loron atividade ne’ebé implementa ona maka hanesan kria terasu, distribuisaun fini no material hodi apoiu atividade hortikultura nian mak hanesan, gembor, polipipe, mangeira, profil no sira seluk tan, konservasaun bee liu husi kee debu, kria travasaun, kuda ai-oan, hala’o kanalizasaun bee moos ba komunidade, fasilita formasaun produs adubu organiku, inklui formasaun Romansa no kontinua estabelese grupu Romansa.
Antes ne’e, iha tinan 2022 KSI servisu hamutuk ho parseiro Oxfam Timor-Leste implementa ona atividade lubun ida iha area hirak ne’e liu husi Programa Prontu ba Dezastre (Desaster Ready Program-DRP). Objetivu husi programa ne’e atu haforsa rejilensia komunidade rural hodi halo manajementu ba redusaun risku dezastre iha komunidade, liu-liu ba grupu vulneravel sira hanesan ema ho difisiensia, idozu, feto no labarik sira.