KDADALAK: Durante loron lima (5), hahú husi 27-31 Janeiru 2025, membru Assosiasaun Futuru Foinsa’e ba Sustentabilidade (A-FFOS), partisipa formasaun hakerek ‘Istoria Mudansa’ ne’ebé fasilita husi organizasaun Kdadalak Sulimutuk Institute (KSI).
Formasaun ne’e hala’o iha knua A-FFOS, Suku Kosta, Sub Rejiaun Pante Makasar, Rejiaun Administrativa Espesial Oecusse-Ambeno (RAEOA). Partisipante hamutuk ema na’in sanulu (10), kompostu husi feto na’in tolu (3) no mane na’in hitu (7), ne’ebé hola parte iha projetu HAKBIIT, RRD, HAMRIIK, Media, inklui staff Administrasaun no Finansas.
Objetivu husi formasaun ne’e, hasa’e koñesimentu membru A-FFOS kona ba oinsá atu hakerek istoria mudansa, nune’e bele identifika dezafiu no sukat progresu ka impaktu sira husi atividade hirak ne’ebé implementa ona.
Objetivu seluk, oinsá partisipante sira bele uitliza dadus no informasaun ne’ebé iha hodi dezenvolve sai nu’udar istoria susesu ida atu publika iha plata forma website ka pajina facebook organizasaun nian.
Formasaun ba loron dahuluk nian, fasilitador Jenito Santana hala’o introdusaun kona-ba saida maka istoria mudansa, importansia husi hakerek istoria mudansa, mata dalan kona ba hakerek ka estrutura dokumentu istoria mudansa. Hafoin ne’e, kria diskusaun grupu no kontinua aprezenta rejultadu diskusaun.
Aliende ne’e, pratika hakerek istoria mudansa no istoria susesu ne’ebé organizasaun A-FFOS atinje, partisipante sira mós aprende kona ba oinsá atu dezenvolve istoria sira ne’e sai hanesan notisia hodi publika, pratika hasai foto ne’ebé di’ak, inklui dezain bulletin organizasaun nian.
Rejuladu ne’ebé mak sei atinje husi atividade ne’e, membru A-FFOS iha ona koñesimentu naton atu hakerek istoria susesu ka istoria mudansa liu husi atividade hirak ne’ebé implementa ona.
Iha ona kapasidade utiliza plata forma media hanesan, Website no pajina Facebook atu publika atividade organizasaun nian tuir padraun ne’ebé iha.
“Agradese ba ekipa organizasaun Kdadalak Sulimutuk Institute (KSI) ne’ebé fasilita ona formasaun kona ba hakerek istoria susesu no istoria mudansa, tanba liu husi formasaun ida ne’e bele ajuda ami oinsá atu hakerek istoria susesu no istoria mudansa ne’ebé di’ak liu, klaru no estruturadu,” informa project manager A-FFOS, Marcos Oqui.
Nia haktuir, durante ne’e membru A-FFOS hakerek hela istoria susesu hodi responde ba nesesidade doadores, maibé hanoin katak ida ne’e seidauk sufisiente, ne’e duni formasaun ne’e importante tebes ba membru A-FFOS hodi aumenta sira nia koñesimentu.(**)