KDADALAK: Durante loron lima (5) hala’o field visit iha Jakarta-Indonezia, Sekertaria Jeral Konsorsium Pembaruan Agraria (KPA), Dewi Kartika ho estrutura tomak, inklui dirijente Pergerakan Petani Banten (P2B) ho nia membru sira husu ba ekipa Rede ba Rai (RbR) kontinua luta hodi defende sidadaun Timor-Leste sira nia direitu atu asesu ba rai.
Sekertariu Jeral KPA, Dewi Kartika iha ninia intervensaun hateten, sente kontenti hasoru malu ho ekipa Rede ba Rai husi Timor-Leste ne’ebé ho misaun kuaze atu hanesan, “defende direitu nain ba rai”, maske iha KPA koñesidu liu ho luta Reforma Agraria ka globalmente bele dehan Land Reform.
Kestaun ne’e atu dehan katak, direitu nain ba rai ka ajenda reforma agraria nu’udar isue ne’ebé importante no universal, tanba luta ida ne’e atu hametin sidadaun hotu nia direitu hodi asesu ba rai no hela fatin, tantu iha rejiaun Asean, Afrika no Amerika Latina, tanba ita ko’alia mós kona ba International Land Collation (ILC).
Hare ba situasaun ohin loron ho sistema ekonómiku liberal, ne'ebé favorese liu tán ba grupu elite sira ne'ebé iha podér, hanesan setor privadu ka polítiku na’in sira bele influénsia mós estrutura rai iha nasaun oioin, inklui Indonezia. Tan ne’e, instituisaun rua (KPA ho RbR) presiza hametin liu tan relasaun servisu hamutuk, nune’e bele dudu ajenda reforma agraria nu’udar prioridade atu solusiona problema rai, tantu iha Indonezia no Timor-Leste.
Hanoin katak, molok referendum iha tinan 1999 to’o restaurasaun independensia 2002, krize agraria ne’ebé akontese iha Timor-Leste kuaze atu hanesan ho Indonezia, tanba ita enfrenta invazaun husi ukun kolonial. Maibé, bainhira hamrik nu’udar nasaun independente, kolega sira iha Timor-Leste halo esforsu tomak oinsá atu hadia fila-fali sidadaun sira nia direitu ne’ebé antes ne’e ema hadau.
“Ha'u hanoin iha área balun ne'ebé ita bele fahe espensia ba malu no aprende hamutuk. Aliende ne’e, ita mós buka oinsá bele hametin movimentu sosiedade sivíl entre nasaun rua ne'e kona ba saida mak sei akontese iha futuru, tanba ita iha aliansi ida de'it mak hanesan ILC no maluk sira mós sai membru ILC nian,” haktuir Kartika bainhira hala’o abertura hodi simu ekipa RbR iha sekertariadu KPA, foin lalais.
Fiar katak KPA mós sei sai nu’udar support system ida ne'ebé bele ajuda hodi hametin maluk sira-nia luta, nune'e mós maluk sira bele apoiu prinsípiu luta KPA nian iha Indonezia.
Entertantu koordenador Rede ba Rai, Pedrito Veira hateten, orgullu bo’ot ba Rede ba Rai (RbR) ho ninia membru sira, bainhira mai vizita sekertariadu Konsorsium Pambaruan Agraria (KPA) ne’ebé koñesidu tebes iha Indonezia, tanba ho vizita ida ne’e RbR ho ninia membru sira bele aprende esperensia luta KPA nian ba reforma agraria.
“Ha’u hanoin KPA ho RbR iha prinsipiu luta ne’ebé hanesan, ne’e duni ho atividade hirak ne’e bele hamosu forsa foun ida ba RbR, tanba Luta movimentu sosiál iha Timor-Leste sempre hasoru dezafiu, liu-liu bainhira kolega sira husi organizasaun sosiedade sivíl foti kestaun violasaun direitu umanus no asuntu rai, governu Timor-Leste konsidera sira hanesan opozisaun,” deklara Pedrito Veira.
Ko’alia kona ba asuntu rai iha Timor-Leste sei la ses husi historia ukun kolonial, tanba husi prosesu ida ne’e maka Timor oan barak lakon sira nia rai no hela fatin, liu-liu hanesan iha munisipiu Ermera rai barak mak kolonialista sira foti hodi dezenvolve plantasaun kafé ba sira nia interese.
Hare ba historia pasadu, Timor Leste hakat liu era rua, tempu Portuges no Indonezia, tanba ne'e rikusoin sira ne'ebé uluk kolonial Portuges husik hela tama ba iha kontrolu estadu Republika Indonezia nian, depois Timor-Leste haketak an husi Republika Indonezia, rikusoin sira ne'ebé Portugal no Indonezia husik hela automatikamente governu Timor-Leste mak administra. Situasaun ne’e hamosu problema foun iha sosiedade nia let, tanba povu barak mak kontinua lakon sira nia rai no hela fatin iha era ukun rasik an.
Kestaun hirak ne’e mak to’o ohin loron RbR ho ninia membru sira luta hela, nune’e povu ne’ebé uluk lakon rai bele hetan fila-fali sira nia direitu, maibé dezafiu barak mak RbR ho ninia membru sira hasoru, tanba governante sira la kumpri lei ne’ebé sira rasik produs, pior liu tan governu laiha vontade atu implementa lei hirak ne’e.
Durante loron lima iha Indonezia, iha loron 22 Outobru 2024, ekipa RbR hala’o sorumutu ho estrutura KPA hodi aprezenta kona ba historia, vizaun-misaun no servisu organizasaun nian husi KPA no RbR. Aliende ne’e, aprezenta mós kona ba estratejia advokasia KPA, estratejia organiza komunidade baze, inklui estratejia kampañia no dezenvolve opiniaun publiku.
Iha loron tuir mai, 23 Outobru 2024, ekipa RbR akompanha husi membru KPA hala’o vizita ba Banten hodi hare direita situasaun no atividade Pergerakan Petani Banten (P2B). Iha biban ne’e, hala’o mós diskusaun hodi fahe esperensia kona ba historia luta Pergerakan Petani Banten, envolvimentu feto no joven sira iha luta defende direitu nain ba rai, nune’e mós ko’alia kona ba rejultadu ka susesu ne’ebé Pergerakan Petani Banten atinje.
Durante diskusaun ekipa Rede ba Rai aprejenta mós situasaun hirak ne’ebé Rede ba Rai ho ninia membru sira enfrenta iha Timor-Leste bainhira defende kazu rai ruma, inklui pratika reforma agraria ne’ebé Uniaun Agrikultura Ermera (UNAER) halo iha Munispiu Ermera, depois kontinua loke filme kona ba luta Pergerakan Petani Banten nian.
Hafoin ne’e, iha 24 Outobru 2024, ekipa Rede ba Rai hala’o vizita ba fatin viveirus, akompanha komunidade sira hodi kuda haré rai maran, vizita grupu feto soru tais khas Baduy no vizita fatin ka armajen rai aihan.
Molok fila ba Jakarta, iha 25 Outobru 2024, ekipa Rede ba Rai hamutu ho membru KPA akompanha husi dirijente no membru Pergerakan Petani Banten hala’o vizita ba iha Suku Baduy hodi hare kondisaun no situasaun moris komunidade suku Baduy.
Loron ikus husi atividade sira ne’e, iha 26 Outobru 2024, akipa Rede ba Rai aprezenta rejultadu husi field visit.
Ekipa Rede ba Rai ne’ebé hala’o field visit ba iha Jakarta-Indonezia kompostu husi Sekertariadu RbR, Asosiasaun HAK, Jurista Advokasia, Akbit, Fokupers, UNAER, KSI, Oxfam no ekipa legal. (**)