Notisia

Hametin Rejilensia Komunidade Hasoru Impaktu Mudansa Klimatika

KDADALAK: Problema impaktu mudansa klimatika ne’ebé Timor-Leste hasoru hahú fó ameasa ba povu ki’ik sira iha area rurais, tanba iha fatin balun komunidade sira defisil tebes atu asesu ba bee moos, ai-laran tuan komesa menus ba bebeik no akontese rai monu iha fatin-fatin, tan ne’e entidade relevante sira, inklui organizasaun sosiedade sivil presiza konsidera asuntu hirak ne’e ho seriu. 

Relasiona ho situasaun ne’e, Kdadalak Sulimutuk Institute (KSI) servisu hamutuk ho Oxfam Timor-Leste hahú implementa atividade hirak ne’ebé bele kontribui hodi hametin rejilensia komunidade nian hasoru impaktu mudansa klimatika. Asaun simples ne’ebé ekipa servisu KSI ho komunidade sira hala’o hodi prevene impaktu husi mudansa klimatika mak hanesan, kria terasu, halo konservasaun ba bee no rai, kria bronjon lokál dezenvolve vivierus komunitariu, inklui konstrui tanki bee no dada bee moos ba komunidade sira.

Atividade hirak ne’e hala’o iha Suku Matata no Fatubolu, Munisipiu Ermera. Iha Suku Matata kompostu husi Aldeia Colaco no Titibuti. Nune’e mós, iha Suku Fatubolu kompostu husi Aldeia Fatubolu no Poerema.

Aliende hala’o atividade hirak ne’ebé mensiona iha leten, KSI servisu hamutuk ho parseiro Oxfam Timor-Leste distribui mós balde 200 ho medida litru 80 , jerigen 80 ho medida litru 35, inklui fini modo ne’ebé kompostu husi brinjela, baria, aidila no kankun rai maran ba komunidade sira iha Suku Matata, Aldeia Colaco ho total benefisariu hamutuk uma kain 25, Aldeia Titibuti uma kain 25 no Suku Fatubolu, Aldeia Fatubolu uma kain 25 no Poerema hamutuk uma kain 25. 

Objetivu husi atividade ne’e atu hemetin rejilensia komunidade nian ba tempu naruk, inklui oinsá bele hasa’e rendimentu ekonomia familia liu husi dezenvolve atividade hortikultura no redus dependensia komunidade nian. 

Durante implementa atividade hirak ne’e, autoridade komunitariu husi Suku Matata no Fatubolu rekomenda ba KSI ho ninia parseiro Oxfam Timor Leste atu kontinua atividade sira ne’e iha futuru no husu bele espalla ba aldeia sira seluk.

Maske apoiu hirak ne’e iha kuantidade ne’ebé ki’ik, maibé ida ne’e ajuda tebes ona komunidade sira, liu-liu hirak ne’ebé sai benefisariu direita, tanba sira sei la hasai tan osan hodi ba sosa balde, jerigen no fini modo sira.

Bainhira simu tiha apoiu hirak ne’e, benefisariu sira promete sei utiliza sasan hirak ne’e ho kuidadu, hodi nune’e bele uza ba tempu naruk. (**)

Related Articles