Notisia

Tempu Ona Hodi Prioritiza Dezenvolve Setór Agrikultura Ne'ebé Sustentável

Tempu Ona Hodi Prioritiza Dezenvolve Setór Agrikultura Ne'ebé Sustentável

KDADALAK: Desde inisiu Timor-Leste restaura nia independensia, to’o ohin loron setór agrikultura seidauk dezenvolve di’ak, tanba problema agrikultura kontinua akontese iha fatin barak, liu-liu kona ba infraestrutura baziku nian, irigasaun balun la funsiona no rai produtivu barak mak abandona hela.

Relasiona ho situasaun ne’e, Diretur Ezekutivu Kdadalak Sulimutuk Institute (KSI), Jenito Santana husu Ministèriu Agrikultura no Peskas (MAP) presiza dezenvolve modelu agrikultura ida ne’ebè mais sustentável no tuir duni situasaun sosiu ekonomiku, politika no kultura Timor-Leste nian, nune’e bele mantein nafatin produtividade rai, respeita natureza, habarak diversidade produtu atu familia bele konsumu no lori ba merkadu lokál.

KSI prefere dezenvolve modelu agrikultura ida ne’ebé mais sustentável, tanba pratika ida ne’e tulun agrikultór familiar liu husi maksimiza utilizasaun espasu rai ne’ebe iha hodi kuda produtu ortikultura, aihan, aifuan, aihoris ne’ebe bele konserva bee no proteje rai.

“Ita labele hanoin atu promove modelu agrikultura industrializasaun ne’ebé mai ho ekipamentu bo’ot-bo’ot, tanba ida ne’e aban bainrua fó de’it benefisiu ba kompaña sira, depois ikus mai halo to’os na’in sira mak sai vitima,” dehan Jenito Santana ba media KDADALAK iha ninia servisu fatin, Fatumeta, (23/9). 

Nia haktuir, modelu agrikultura ne’ebé apropriadu no sustentvel liu ba Timor oan sira maka, hasa'e sensibilizasaun agrikultór sobre importánsia husi utilizasaun fini lokal no insentiva agrikultór hodi habarak fini lokal.

Aliende ne’e, intensifika asisténsia téknika ba agrikultór sobre importánsia husi agrikultór familiar no agroekolojiku ba sustentabilidade agrikultura iha Timor Leste, diversifika ka kuda produtu ho variedade no utiliza sistema agrikultura integradu no orgániku.

Hasa'e edukasaun konsiensializasaun ba agrikultór nune’e bele hamenus dependénsia ba estadu/governu no ajénsia sira. Nune’e mós, kontinua halo advokasia hodi hato’o dadus ba governu atu aumenta orsamentu Estadu 50% ba setór agrikultura hodi hasa'e produsaun rai laran ho natureza agrikultura familiar no agroekolojia nune bele hamenus dependénsia ba importasaun produtu ai-han husi rai liu ne'ebé kontaminadu ona ho kímiku. 

Nia argumenta, Timor-Leste presiza iha duni subsidiu ba to’os na’in sira, maibé subsidiu ne’e la’os fó osan ba to’os na’in sira mais bele liu husi meus seluk mak hanesan fasilita kapasitasaun insentiva ba to’os na’in hodi halo produsaun ba produtu lokal, nune’e bele motiva to’os na’in sira halo produsaun. (**)

Related Articles