KDADALAK: Uniaun Agrikultór Kovalima (UNARCO) hamutuk ho Kdadalak Sulimutuk Institute (KSI) hala’o atividade sensibilizasaun kona ba impaktu mudansa klimatika iha suku Nanu, postu administrativu Fatumea, Kovalima. Atividade ne’e parte husi esforsu atu aumenta konsiénsia no kapasidade komunidade rural hodi enfrenta dezafiu mudansa tempu ne’ebé akontese iha nivel lokal.
Atividade sensibilizasaun ne’ebé realiza iha eskola EBF Tradukama hetan partisipasaun masimu husi estudante no professor eskola EBF Tradukama, membru grupu Buka Moris, autoridade lokal suku Nanu, inklui komuniade sira. Durante sosializasaun fasilitador sira fahe informasaun kona ba impaktu mudansa klimatika ne’ebé rejulta udan mai la tuir tempu, inundasaun, bailoron naruk, menus produsaun, animal sira iha rai maran ameasadu, bee menus no impaktu sira seluk tan.
Aliende ne’e fahe mós informasaun kona ba asaun simples sira ne’ebé durante ne’e UNARCO ho ninia parsero sira, inklui KSI implementa ona mak hanesan, kriasaun sentru viveirus, kuda ai-oan, konservasaun bee no rai, bandu labele tesi ai-arbiru, sunu rai, soe foer arbiru, kria travasaun, gabiaun lokal, kee debu no terasu.
Objetivu husi atividade sensibilizasaun ne’e, atu ajuda komunidade sira hetan formasaun kona ba oinsá bele halo adaptasaun no hametin reziliénsia komunidade nian hasoru mudansa klimatika, motiva komunidade atu halo mudansa iha estilo moris ne’ebé sustenta ambiente, halo kampanha edukativu kona-ba kauza no konsekénsia mudansa klimatika, nune’e komunidade sira bele halo preparasaun atu adapta ho reziliénsia ba situasaun ida ne’e.
Nune’e mós, oinsá atu enkoraja komunidade atu partisipasa iha dezenvolvimentu lokal liu husi kuda ai-oan, halo manejamentu bee, prezervasaun natureza no pratika agrikultura sustentavel.
Xefi Suku Nanu, Abel Mendonça iha ninia intervensaun hateten, agradese ba inisiativa ne’e tanba fó oportunidade ba komunidade sira atu kompriende kona ba problema hirak ne’ebé agora dadaun akontese iha ita nia leet, liu-liu ligadu ho asuntu mudansa kimatika ne’ebé sai ameasa ba povu nia moris.
“Hanesan autoridade lokal ha’u prontu koopera no apoiu kualker atividade UNARCO ho ninia parseiro sira, bainhira atividade hirak ne’ebé sira implementa iha benefisiu ba povu,” alerta Xefi Suku Nanu Abel Mendonça.
Nia haktuir, sensibilizasaun ne’e importante tebes ba komunidade sira iha area rural, nune’e bele aumenta konsiénsia publiku no mobiliza komunidade atu hadia no proteje ambiente hodi garante moris saudável ba jerasaun agora no futuru.
Entertantu Prezidente Uniaun Agrikultór Covalima (UNARCO), João Gusmão iha ninia intervensaun hateten, objetivu atividade ne’e atu fahe informasaun ba komunidade, estudante no membru grupu sira iha suku Nanu kona ba impaktu mudansa klimatika no oinsá bele halo asaun prevensaun sira hodi hametin reziliensia komunidade vulneravel sira.
Dadaun ne’e, komunidade barak mak enfrenta hela problema menus produsaun tanba udan mai la tuir nia tempu, iha fatin balun komunidade sira susar atu asesu ba bee moos tanba bee maran, komunidade barak kontinua halo toos muda ba mai hodi tesi ai horis sira ne’ebé mak asegura bee matan sira, peste estraga komunidade nia toos, anin ne’ebé ho velosidade bo’ot fó ameasa ba komunidade sira nia hela fatin, rai monu hodi estraga komunidade sira nia produsaun, hirak ne’e hotu akontese tanba impaktu husi mudansa klimatika.
“Ita presiza servisu hamutuk hodi halo prevensaun liu husi implementa atividade sira mak hanesan, pratika konservasaun bee no rai, kria sentru vivieirus, produs fertilizador orgániku no pestisida organiku, kria banku fini no fatin rai aihan ba tempu naruk, re-organiza pratika halo to’os konvensional ba pratika ho modelu agrikultura integradu no organiku, inklui hala’o atividade agrikiltura sustentavel.”
Dadaun ne’e UNARCO servisu hamutuk ho KSI apoiu hela membru grupu Buka Moris hodi estabelese sentru viveirus ai-oan iha area Tradukama, suku Nanu hodi nune’e bele garante sistema agrikultura sustentável, promove ai-oan lokal hodi hametin reziliénsia komunidade rural.
Diretur Eskola EBF Tradukama, Gilberto dos Reis agradese ba UNARCO ho KSI ne’ebé involve estudante sira iha atividade ida ne’e, nune’e bele fó espasu ba estudante sira atu aprende katak sira mós iha papel hodi proteje natureza no ambiente.
Mudansa klimatika bele kria ameasa ba moris, ne’ebé presiza inovasaun. Estudante sira ne’ebé iha edukasaun klimátika bele fó kontribuisaun no solusaun hanesan teknologia, agrikultura resiliente no politika ambiental.
Sensibilizasaun kona-ba impaktu mudansa klimatika ba estudante sira importante tebes tanba sira mak fo esperansa ba futuru. Edukasaun ne'e bele transforma estudante sira hodi sai defensor ba planeta no kontributor ba dezenvolvimentu sustenável iha Timor-Leste nian.
Atividade sensibilizasaun ne’e realiza iha loron 28 Juñu 2025, total partisipante hamutuk ema na’in 49, ne’ebé kompostu husi mane na’in 28 no feto na’in 21. (**)