Notisia

Featured

Agrikultór iha Situasaun Luta Kontra COVID-19

"Pandemia Covid-19 hamosu problema ne’ebé seriu iha mundu, inklui Timor-Leste. Problema hirak ne’e maka hanesan krize alimentar, ekonomia nasaun monu, produtor sira lakon merkadu no problema sosial seluk tan"        

Peskiza husi organizasaun Mata Dalan Institutu (MDI) hatudu katak, surtu Covid-19 no implementasaun Estadu Emerjensia prejudika tebes setor informal sira nia rendimentu tun kuaze 65% nomós fó impaktu makas ba setor agrikultura. 

Diretur MDI, Estevanus Coli hatete, ema liu husi 18,100 iha Timor-Leste mak haknaar an iha vida negosiu, ekonomia informal ka negosiu ida ne’ebá nia fonte rendimentu prinsipal kuaze 8% husi uma kain sira iha Timor-Leste (sensus 2015). Mesmu nune’e, setor ne’e seidauk hetan atensaun masimu husi ukun na’in sira hodi debate kona ba konseitu diversifikasaun ekonomia, ne’e duni mak setor informal sira dala barak la sujeita ba lei laboral ka vensimentu minimu hanesan iha seguransa sosial. 

Situasaun ne’e aumenta pior liu tan bainhira mosu kalamidade ruma hanesan agora daudauk ita hotu enfrenta, surtu Covid-19 halo agrikultór sira, negosiante ki’ik, kios, kondotor bus, mikrolet, taxista, feto agrikulór no agro-negosiu hasoru inseguransa finanseira alimentar.

Rejultadu husi peskiza ne’e hatudu katak, pagamentu $ 200 ne’ebé governu apoiu ba uma kain iha impaktu positivu ba ekonomia lokal, tanba respondente 78% husi setor informal responde, sira nia sasan iha folin liu hafoin governu halo pagamentu no kuaze 80% mak hetan reseita ne’ebé mak di’ak.

Entertantu professor Monash University Brett Inder hatete, Covid-19 ne’ebé ameasa mundu, inklui Timor-Leste fó impaktu makas mós ba grupu agrikultór sira ne’ebé vulneravel liu.

Relatoriu ne’e nu’udar evidensia ne’ebé mak OXFAM, Mata Dalan Institutu no Universidade Nasional Timor Lorosa’e liu husi programa Hadalan hakarak oferta ba governu nu’udar dadus hodi bele suporta rekuperasaun ekonomia ne’ebé inkluzivu ba setor informal no feto iha agrikultura ho agro-negosiu. 

Ohin loron Covid-19 sai nu’udar preokupasaun boot ne’ebé ita nia komunidade global hasoru, inklui Timor-Leste tanba bainhira implementa estadu emerjensia no lockdown, atividade iha setor hotu-hotu paradu no fó impaktu negativu ba ekonomia rai laran. Durante periodu estadu emerjensia, atividade iha fatin barak kuaze la la’o di’ak, liu-liu iha setor informal maka hanesan, agrikultór, negosiante ki’ik, kondutor bis, mikrolet, taxista, grupu vulneravel, difisiente no agro-negosiu, tanba situasaun ne’e la fó espasu ba sira atu hala’o atividade, ne’e duni prejudika tebes sira nia rendimentu ekonomia. 

“Agrikultór sira labele lori sira nia produtu ba fa’an iha merkadu no grupu agrikultór balun hahú lakon ona merkadu ne’ebé durante ne’e sosa sira nia produtu, inklui prejudika nutrisaun ba aihan tanba impaktu husi atividade ekonomia ne’ebé menus. 

Responde ba situasaun ne’e, Agensia Internasional Uniaun Europeia (UE) servisu hamutuk ho organizasaun CARE International, OXFAM, PLAN International, Catholic Relief Services (CRS) no World Vision no organizasaun parseiru lokal, Kdadalak Sulimutuk Institute (KSI), Bifano no Maneo hodi tulun familia agrikultór, instituisaun no ema vulneravel sira, atu hadia saúde no bem estar familia vulneravel sira iha area remotas, nune’e bele hala’o prevensaun ba surtu Covid-19.

Uniaun Europeia servisu hamutuk ho ONG Internasional no ONG lokal hodi apoiu Ekipamentu Protesaun Individual (EPI) ba Instituisaun sira no instala tanki bee fase liman nian ne’ebé apropriadu iha fatin publiku maka hanesan, postu saúde, merkadu, igreza no eskola. Atividade hirak ne’e implementa iha Munisípiu 8 ne’ebé kompostu husi Munisipiu Aileu, Dili, Baucau, Viqueque, Liquiça, Ermera, Covalima no Oe-cusse.

Aliende fó apoiu ekipamentu protesaun individual iha mós ajuda nesesidade bazika hanesan fós, mina, masin midar, susu been, koto no foremungu ba ema vulneravel sira, nune’e mós fó apoiu fini ba komunidade no grupu agrikultór sira, inklui fasilita sosa na’in sira hodi ba sosa komunidade no grupu agrikulór sira nia produsaun.

Ministériu Saúde (MS) liu husi Diretór Nasional Polítika Kooperasaun (DNPK), Narsicio Fernandes iha ninia intervensaun hateten, iha ambitu luta kombate Covid-19, Ministériu Saúde presiza nafatin kolaborasaun no kooperasaun servisu husi parseiru sira.

“Ita presiza servisu hamutuk hodi asegura komunidade sira labele iha transmisaun Covid-19. Ministériu Saúde iha komitmentu bo’ot atu fó prioridade intervensaun iha area fronteira liu husi kontinua habelar informasaun ba iha familia, komunidade no haforsa servisu vizilansia iha fronteiras,” deklara Narsicio foin lalais.

Entertantu Diretora OXFAM Timor Leste, Kahty Richards informa, surtu Covid-19 kontinua sai ameasa bo’ot ba komunidade iha Timor Leste, ne’e duni apoiu ida ne’e importante tebes ba ema vulneravel sira, liu-liu ajuda ona agrikultór sira atu kontinua kuda no produs hodi mantein vínkulus krítikus entre agrikultór timor oan ho merkadu lokal.  Apoiu ne’e bele ajuda mós traballadór komunitáriu no professional saúde sira iha liña oin ba expozisaun Covid-19, espesialmente ba munisípiu hirak ne’ebé besik liu fronteira.  

Iha ambitu luta kontra Covid-19, organizasaun Kdadalak Sulimutuk Institute (KSI) kontinua orienta no fó motivasaun ba grupu agrikultór hirak ne’ebé durante ne’e sira akompaña hela iha Munisipiu Covalima, Liquiça, Ainaro no Manufahi atu mantein kuda no produs aihan ne’ebé nutrisaun di’ak ba saude, hodi nune’e bele hametin ita nia kekebalan tubuh.

Aliende ne’e, KSI ho organizasaun parseru Institute Edukasaun Popular (IEP) servisu hamutuk ho Uniaun Agrikultór Covalima (UNAERCO) hala’o identifikasaun no halibur produtu lokal husi grupu agrikultór sira iha Munisipiu Covalima hodi fa’an ba governu, nune’e bele responde ba programa “Sesta Bazika” ne’ebé implementa husi Ministeriu Koordenadór Asuntu Ekonomiku (MKAE).

Programa ne’e hola parte iha inisiativa medida rekuperasaun ekonomia, maibé iha diferente ho subsidiu USD200 ne’ebé kada uma kain simu ona iha fulan hirak kotuk, tanba sei la fó osan direitamente ba kada ema, maibé sei oforese de’it sasan no aihan ne’ebé koresponden ba valor osan USD 25. 

Programa Sesta Bazika sei hala’o  fulan rua nia laran (Novembru-Dezembru) tinan ne’e. benefisiu ne’ebé asesu ba Sesta Bazika ne’e, ema hirak ne’ebé nu’udar agregadu familiar no rejista ona iha livru rejistu uma-kain iha territoriu Timor.  (**)

Foto credit: TAPSA & KSI

Related Articles